Peipsi Gümnaasium


    Avaleht            Kool             Õppetöö             Galerii             Kontakt             E-kool  

Peipsi Gümnaasiumi tugiteenuste rakendamine

Koolis on lai tugiteenuste võrgustik:

- kõneravi;

- õpiabirühmad

- individuaalsed õppekavad;

- nõustamiskomisjoni suunamine

1.1. Kõneravi

Kõneravi eesmärgiks on suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse

parandamine/arendamine sooviga, et õpilane täidaks ainekava oma võimete kohaselt paremate tulemustega.

 

ÕPPETÖÖ KORRALDUS:

Kõneravi tunni toimuvad individuaal- või rühmatööna.

Septembrikuu kahe esimese nädala jooksul kooli kõneravi logopeed uurib õpilaste kõnet

suuliselt (individuaalselt) ja kirjalikult klassis ärakirja (II – III klass) ja/või etteütluse järgi.

Seejärel saab koostada tunniplaani nii individuaalsena kui ka rühmatööna. Rühmade koosseis võib õppeaasta jooksul muutuda.

Individuaalsed tunnid on raske või sügava häälduspuude või alakõnega õpilastele.

Rühmatunnid on sarnase kõnepuudega/tasemega õpilastele. Kõneravi tundide arv õpilastele on üks kuni kolm tundi nädalas sõltuvalt puude iseloomust ja raskusastmest.

Kõneravi põhiülesandeks on:

- kõnepuuete väljaselgitamine;

- kõne hääldusliku külje korrigeerimine;

- sõnavara laiendamine ja aktiviseerimine;

- lugemis- ja kirjutamispuuete kõrvaldamine;

- kõnepuudega lapse/lapsevanemate nõustamine;

- koostöö võrgustikus osalevate töötajatega.

 

Erimetoodikat kasutades kujuneb lugemis- ja tekstiloomeoskus, areneb lugemistehnika,

teadlik lugemine ja teksti analüüsimisoskus ning õigekirja- ja enesekontrollioskus igal

indiviidil.

Kõneravi õpetaja koostab perspektiivplaani. See kajastab korrigeeritavate oskuste-vilumuste

(etappe), kuid mitte ajajaotust (seda on raske ette näha).

 

 

1.2 Õpiabirühm

 

Õpiabirühm on üks õpilase toetamise võimalus (PGS § 51 lg1). Õpiabirühm moodustatakse põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks rühmatäituvuse piirnormiga 6 õpilast.

Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste klasside ja rühmade moodustamist ning õppe- ja  kasvatuse korraldamist reguleerib haridusministri 23. 12. 2010 määrus nr 76. „Hariduslike  erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord.“

 

Nimetatud määruse § 18 Õpiabirühma vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus on

õpiabirühmade moodustamise ja töö korraldamise aluseks.

 

§ 18. Õpiabirühma vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus

(1) Õpiabirühma võetakse vastu ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata

õpioskustega ning logopeediliste probleemidega põhikooli õpilane, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita põhikooli riikliku õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.

(2) Õpiabirühma võib vastu võtta ka lihtsustatud õppel oleva õpilase, kes õpib klassis, kus õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava järgi.

(3) Õpilane võetakse õpiabirühma vastu individuaalse arengu jälgimise kaardi alusel

erivajadustega õpilaste õppe koordineerija ettepanekul ja kooli direktori otsusel.

(4) Kooli direktori otsusega mittenõustumisel on õpilasel või piiratud teovõimega õpilase

puhul vanemal õigus otsus vaidlustada kümne tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai

teada lõikes 3 nimetatud otsusest, saates kooli direktorile sellekohase kirjalikku taasesitam võimaldavas vormis teate. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema poolt teate saatmisel õpilast õpiabirühma vastu ei võeta.

(5) Õpiabirühma tunnid toimuvad vastava ainetunni ajal, milles õpilasel täheldatakse raskusi. Vajadusel võib tunde läbi viia ka pärast õppetunde.

(6) Õpilasele koostatakse õpiabitundideks individuaalne õppekava lähtudes vastava klassi

klassi- või aineõpetaja töökavast.

(7) Õpiabitundides viiakse läbi järgmisi tegevusi:

1) korrigeeritakse kõnepuudeid ja arendatakse suulist ja kirjalikku kõnet lähtuvalt kõnepuude mehhanismist või olemusest;

2) arendatakse kognitiivseid oskusi;

3) kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi ja õpivilumusi.

 (8) Õpiabirühma võib moodustada erinevate klasside õpilastest.

 

Rühmaõppetund ei ole järeleaitamistund, vaid eelkõige

korrektsioonilise suunitlusega, kus teostatakse õpilaste psüühiliste protsesside, tundetahtevalla

ning õpioskuste arendamine. Arendamist vajavad:

- taju (nt lugemisraskuste põhjuseks võib olla suutmatus eristada tähekujusid);

- tähelepanu;

- mälu (pikaajalise mälu puudulikkuse tõttu ei meenu õpilasel õpetaja selgituste

mõistmiseks vajalik eelmine materjal, seega ei teki õigeid seoseid ja uus materjal

kinnistub halvasti ning ununeb taas kergesti);

- kõne ja suhtlemine (puuduliku sõnavara täpsustamine ja rikastamine, grammatiliste

vormide mõistmine, suuline ja kirjalik eneseväljendamine);

- mõtlemine (reeglite, juttude, tekstülesannete sisu mõistmine, analüüs, esialgsete

üldistuste tegemine);

- õpimotivatsioon;

- enesehinnang, hoiakud

Taju omadustest vajavad eelkõige arendamist just diferentseeritus ja mõtestatus, sest

õpiraskustega lastel on raskusi olulise eristamisel ebaolulisest. Seega on vaja parandusõppe

tunnis leida niisuguseis ülesandeid, et lapsed õpiksid vaatluste ja kuulamise abil, vajadusel

aga ka praktilises tegevuses eristama olulist ebaolulisest ning seejärel võrdlema asju või

nähtusi olulise sarnase tunnuse järgi. Vaid olulise eristamise oskus ja ühise sarnase tunnuse

eristamine soodustavad mõtlemise arengut, sh. võrdlemis-, järeldus- ja üldistusoskuse

kujunemist

Tähelepanu arendamise seisukohalt on olulisel kohal nii huvi äratamine (õpi)tegevuse vastu, selle hoidmine asju juures kui ka tähelepanu kiirema ümberlülituvuse võime arendamine.

Õpiabirühma tundideks on vaja leida harjutusi, kus õpilane peab korraga täitma mitut

ülesannet (nt kleepima, värvima ja kommenteerima kõnega oma tegevust). Huvi ülal hoidmise tegevus aitab tõsta ka õpimotivatsiooni. Õpimotivatsiooni püsimise kujundamine peab olema õpetamise planeerimisel esikohal. Selleks saab tundides rohkem kasutada joonistamist, liikumist, katseid, rühmatööd ja dramatiseeringuid.

Tekstülesannete lahendamise õpetamist võiks olla igas parandusõppe tunnis ja see tuleks teha lastele võimalikult huvitavaks ja jõukohaseks. Nii areneb lugemis- ja kirjutamisoskus, olulise tajumine, mälu ja mõtlemine.

Üldiselt on teada, et õpiraskustaga lastel on raskusi tekstülesannete lahendamisel, sest

tekstülesandes tuleb korraga tajuda nii teksti sisu, andmeid kui küsimusi, seejärel tuleb

meelde jätta kirjeldatud olukord, arvandmed ja nendega olulisi seoseid väljendavad sõnad või sõnaühendid, küsimus. Kiiresti tuleb teha ka otsus, mida kõigepealt leida, valida tehe – seega tuleb ülesande analüüs viia mõtlemise kõrgemale – üldistuse tasemele. Kui kõigi kolme psüühilise protsessi tasemel – taju, mälu, mõtlemine – tegelda tekstülesande lahendamisel eraldi ja aeglasemalt, seejärel alles hakkata õpilast stimuleerima seda kõike tegema kiiremini, ühtse protsessina, tulevad õpitaskustega lapsed ka põhikooli II ja III astmes juba vähemalt

rahuldavalt toime. Tekstülesannete lahendamine vajab erivajadustega laste puhul algusest

peale teistsugust metoodilist lähenemist kui seda põhikoolis on harjutud tegema.

 

Niisama olulisel kohal kui psüühiliste protsesside arendamine parandusõppes, on õpioskuste

kujundamine või nende edasi arendamine. Mida halvemad on õpilaste õpioskused, seda

madalam on ka õppeedukus. Kuulamine, vaatlemine, lugemine ja loetu mõistmine , alustatud

tegevuse lõpetamine, tehtu kontrollimine ja hindamine on õppetegevuse heaks kulgemiseks

äärmiselt tähtsal kohal. Seega peab õpioskuste kujundamine, olemasolevate

intensiivsem/teadvustatum kasutamine olema parandusõppe tunni üks lahutamatu osa.

Õpiabirühma õpetaja hoiab end kursis õpilase õpitulemustega, osaleb koostöös aineõpetajaga

õpilase hinnete kujundamisel, individuaalse õppekava (IÕK) koostamisel ning rakendamisel.

Osaleb õpilase individuaalsuse kaardi (ÕIK) täitmisel.

Teavitamine ja koostöö lastevanematega

Lapsevanemaid teavitatakse rühmaõppe põhimõtetest ja läbiviimise korrast klassijuhataja

poolt kirjalikult või klassikoosolekul 1. õppeveerandi jooksul.

Oluline on kodu ja kooli koostöö, lapse julgustamine ning esialgne toetamine uute

tingimustega kohanemisel.

 

1.3.Individuaalne õppekava.

1.       Õpilasele individuaalse õppekava koostamise eesmärk ja alused        

1.1.         Individuaalne õppekava (edaspidi IÕK) on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks.

1.2.         Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. (PGS §46)

Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest.

 

1.3.         IÕK koostamine on lubatud mis tahes kooliastmes õppivale õpilasele.

1.4. Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava. (PGS §18)

1.5. Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (PGS §18)

1.6. Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. (PGS §18)

 

2.       IÕK koostamise algatamine õpilase, alaealise õpilase puhul tema seadusliku esindaja taotluse alusel

2.1.         IÕK koostamise algatamiseks esitab õpilane, alaealise õpilase puhul tema seaduslik esindaja (edaspidi õpilane (esindaja)) vastavasisulise põhjendatud taotluse kirjalikult kooli direktorile koos pedagoogilis-psühholoogilise või meditsiinilise uuringu tulemustega.

2.2.         Kooli direktor vaatab taotluse läbi 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates ning teeb otsuse rahuldada taotlus ja koostada õpilasele IÕK või jätta taotlus rahuldamata.

2.3.         Otsuse vormistatab direktor käskkirjaga ja  teeb selle õpilasele (esindajale) posti teel kättetoimetamisega teatavaks.

 

3.       IÕK koostamise algatamine kooli poolt

3.1.         IÕK aluseks on täidetud õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart (selle saab hariduslike erivajadustega õpilaste (HEV) õppe koordineerijalt.

3.2.         Ettepaneku IÕK koostamiseks ja rakendamiseks teeb õppenõustamisnõukogu (ÕNN)  või klassijuhataja. Ettepanekut tehes esitab klassijuhataja õpilase individuaalsuse kaardi HEV õpilaste õppe koordineerijale.

3.3           IÕK rakendamise otsustab õppenõustamisnõukogu ning kinnitab õppenõukogu. Klassijuhataja teavitab õppenõukogu otsusest lapsevanemat)  IÕK koostamise vajalikkusest, tuues ära põhjused, mis tingivad IÕK koostamise vajaduse.

3.4           Lapsevanem tagastab allkirjastatud IÕK 5   tööpäeva jooksul klassijuhatajale, kes edastab selle HEV õpilaste õppe koordineerijale.

3.5           Lapsevanemal on õigus keelduda IÕK koostamisest, saates kooli direktorile 5   tööpäeva jooksul sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate.  IÕK-st keeldumisel lõpetab kool IÕK koostamise menetluse.

3.8            Õpilase individuaalse õppekavaga saavad õpilasega seotud isikud  tutvuda hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija juures. Õpilase individuaalset õppekava ei avaldata kolmandatele isikutele.                                     

 

4.       IÕK koostamine, vormistamine

4.1           Kooli direktor korraldab IÕK koostamise ja kinnitab käskkirjaga, milles tuuakse ära:

4.1.1                üldised andmed õpilase kohta;

4.1.2                IÕK rakendamise põhjused;

4.1.3                IÕK rakendamise periood; 

4.1.4               õppetöö korraldamise alused–õpingutel aluseks võetav riiklik õppekava; õppeained ja  pädevused, millele IÕK koostatakse; IÕK rakendumise tingimused/erisused vastavalt õppeaine(te)le: kooli õppekavaga võrreldes õppesisule ja õpitulemustele vähendatud või kõrgendatud nõuete rakendamise põhimõtted;

4.1.5                rakendatavad tugisüsteemid;

4.1.6                eeldatavad tulemused ja hindamine;

4.1.7                IÕK koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused;

4.2.         IÕK lisatakse Õpilase individuaalsuse kaardi juurde.

 

  • Maakonna nõustamiskomisjoni suunamine
  • Alus: PGS § 48

Maakonna nõustamiskomisjoni suunatakse direktori käskkirja alusel, kui koolis rakendatud tugisüsteemid ei ole andnud soovitud tulemusi.

Komisjoni pädevuses on:

-lapsevanemate nõustamine õpiraskuste osas,

-õpiraskustega lapsele võimetekohase õppekava või õppevormi määramine,

-lapsevanema nõusolekul sanatoorsesse kooli, erikooli või eriklassi suunamine,

-lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamine.

Õpilase suunamisel nõustamiskomisjoni esitab kool nõustamiskomisjonile järgmised dokumendid:

-direktori käskkiri õpilase maakonna nõustamiskomisjoni suunamise kohta,

-õpilase ÕIK

-õpilase iseloomustus kooli blanketil, kinnitatud direktori või õppealajuhataja allkirjaga (koostaja õpetaja/klassijuhataja),

-väljavõte õpilasraamatust,

-perearsti tervisetõend otse nõustamiskomisjoni

-klassitunnistus koos väljavõttega õppeveerandi kestel saadud hinnetest,

-eriarsti suunamiskiri (läheb otse arstilt nõustamiskomisjoni).

Dokumentide kogumise eest vastutab klassijuhataja.

Eriarsti väljastatud tõendeid ja konsultatiivsed otsuseid säilitatakse lukustatud kapis, olenevalt eriarstist ja diagnoosi tüübist kas med õe või psühholoogi kabinetis.

 

Peipsi Gümnaasium, Narva tn. 24, Mustvee, 49604, mustveevg@gmail.com

©2013